3 koht 0 värske
Üks on kindel: kuninganna Kristiina postimäärusega 1638. aastal Eesti- ja Liivimaal asutatud postiteenust selle 400. aastapäeval, s. o aastal 2038, elusana, see tähendab universaalsena, nii kirju, pakke kui ka ajakirjandust ja reklaamilehti inimestele üle maa päevast päeva koju kandvana enam ei näe. Küllap Hiina päritolu pakid värvilistesse kappidesse suuremate teede ääres ikka jõuavad, paberlehtede tegijail ega lugejail pole sellest aga ei abi ega lohtu. Ükski igahommikuse lehelugemise harjumuse ori ei võ
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Kolmapäeval suri 70-aastasena hinnatud ajaloolane ja kuraator Teet Veispak, kirjutas Postimees. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tartu korvpallimeeskond pole Kalev/Cramost Eesti meistrivõistluste finaalseerias mitte kunagi kaotuseta jagu saanud, palju kordi on tartlased tallinlastele alla jäänud. Homme võib see aga muutuda, sest Tartul on võimalus kodusaalis kindlustada 3:0 tulemusega kullavõit. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kallis naisuke, olen kohas, kus on sinu ja minu sitt ning kõigi teiste tartlaste oma ka – nii vastab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp telefonile tünnis, kus tavaolukorras on 4300 kuupmeetrit püdelat massi ja selle kohal veel 300 kuupmeetrit metaani. Reoveemudast metaani kääritamise tünn see ongi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tartu rattaringlusest on seitsme aastaga saanud oluline osa linna liikumiskultuurist. Rattaringlus jääb Tartusse ka edaspidi, kuid selle järgmine etapp vajab ausat otsustamist: kuidas pakkuda mugavat ja töökindlat teenust nii, et see oleks kasutajale mõistlik ning linnale rahaliselt kestlik. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Saame kogeda esmakordselt Päikese ühendust Uraaniga Kaksikutes, millega võivad kaasneda elektrilised ja ülikiired pöörded suhtluses, tegevuses ja plaanides. Loe lähemalt, keda see puudutab kõige enam. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Emori maikuu küsitluse järgi langes valitsusliidu koondtoetus rekordmadalale 12 protsendile, mis on madalaim tase viimaste aastate jooksul. Suurima löögi sai Reformierakond, kelle toetus kukkus 10 protsendile – see on erakonna sajandi madalaim tulemus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kõik algab virvendavatest täpikestest. Või kolvikestest ... Need suurenevad ning hakkavad nägemist segama. Tasapisi kaob vaateväljast vasak pool, asemele vajub udu. Nii iseloomustab tartlane Martin Leiger oma «aurat», mis tal migreenihoole võib eelneda. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind reedel neljapäevaga võrreldes 15,6 protsenti 76,47 eurole megavatt-tunnist. Vaata lähemalt ›
0 värske
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0 värske
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0 värske
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0 värske
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0 värske
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viimastel aastatel on Euroopas üha teravamalt esile kerkinud küsimus riikliku digitaalse jälgimise piiridest. Üheks keskseks vaidlusteemaks on Iisraeli ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus, mis suudab kasutaja teadmata telefoni täielikult üle võtta. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Poolas, on tehnoloogia väärkasutamine viinud poliitiliste skandaalideni, kuid eksperdid hoiatavad ka laiemate julgeolekuriskide eest: kas riigid suudavad kaitsta andmeid, mis […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0 värske
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Lätis Bikernieki rajal 2026. aasta teiseks etapiks Baltikumi parimad driftisõitjad, nende seas ka 19-aastane Siim Oskar Hääl, kelle jaoks oli antud võistlus väga olulise tähendusega. Nädalavahetus algas Häälel Viljandi lähedal Raassilla rajal testimisega, sest viimasel võistlusel Soomes sai auto korralikult kannatada. Siim Oskar Hääl: “Meil jäi vaid neli päeva, et Soomes tehnilise ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0 värske
Uuringus leiti, et ei jõutreening ega raskusvesti kasutamine ei suutnud ära hoida kaalulangusega seotud puusaluu hõrenemist 65+ vanuses inimestel, küll aga ilmnesid muud positiivsed muutused. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Kui sõber hõikab hüvastijätuks: “Kohtume pühapäevasel lõmmikul!”, siis võib see tekitada nii mõneski kuulajas segadust. Tervelt 14 inimest on aga pakkunud sõna “lõmmik” vasteks hilisele hommikusöögile ehk brunchile Sõnause konkursil. Just inglise keelest meie igapäevasesse kõnepruuki tulnud toidusõnadele ongi keelemeistrid pakkunud seni kõige usinamalt vasteid. Enim vasteid on pakutud ingliskeelsetele sõnadele “brunch” (90), “catering” (65) ja “hot dog” (18). Kõige enam on sõnameistrid siiski üritanud leid Vaata lähemalt ›
0
Alates 23. maist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada nelja uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“, mis viib külastaja toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti. Teisel korrusel saab vaadata Albert Gulgi isikunäitust „Polaaröö“, mis on täis fantastilisi joonistusi. Kolmandal korrusel saab näha väljapanekut „Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!“, mis keskendub armastatud maalikunstniku Pärsimäe loomingule. Projektiruumis on külastamiseks avatud valik laste kun Vaata lähemalt ›
0
22. mail kell 17 avatakse Padise kloostris Kujurite Ühenduse aastanäitus “Spiritus temporis / Aja hingus”. Skulptuurinäitus “Spiritus temporis / Aja hingus” ei püüa rekonstrueerida minevikku, pigem on soov luua visuaalseid metafoore, mis resoneeruvad asukohaga läbi uute tähenduste. Aja hingus, aja hingamine – selle kõige salapärasem omadus on, et kunagi ei ole ainult minevik või ainult olevik. Skulptuurid-installatsioonid suhestuvad Padise kloostri ajaloo- ja atmosfääriga ning nende tagamõte on olla koos mi Vaata lähemalt ›
0
„Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?“, Kaspar Viilup vestles Doris Kartauga Lauri Kärk möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest Kunstiajaloolased kunstiaias Reili Argus, „Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis“ Ingrid Ruudi vestles arhitekt Emma Cheatle’iga Rait Kallus, „Oma pesa“ Margus Maidla, „Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias“ Taisto Raudalainen, „Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses“ Priit Põldma näitlejaportree Külli Teetammest Hasso Krull, „Luua. Vaata lähemalt ›
0
Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi täielikult valdab. Teadvus modelleerib võimalusi, katsetab, eksib ja õpib. Ka matemaatika tund on olemuselt mänguline protsess. Ülesanne antakse ette ning inimene otsib lahenduskäike. Sama toimub males, arvutimängudes või ehitusklotsidega konstrueerides. Kõigi Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Investor
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.05.2026 07:49
Viimane uuendus: 07:40.
Uudiste reiting uuendatud: 07:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)