Klaasi ja graafika näitus „Läbirääkimised“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Avamine 26. aprillil kell 15.00 Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust,... Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 24. aprillil kell 17 avatakse Kondase keskuses näitus “Rõõmus kunst”, alapealkirjaga “Naivism Soomest, maailma kõige õnnelikumast riigist”. Soome naivistlikul kunstil on pikk traditsioon ja nende kunstnikud on hästi organiseerunud. Abikaasad Kalevi ja Aira Heinänen asutasid 1984. aastal naivistliku kunsti kogu ja korraldasid Soome maapiirkondades näitusi. 1989. aastal jõudsid nad väljapanekuga Iittalasse, millest sai alguse juba mitu aastakümmet kestnud suvenäituse “Naivistit Iittalassa” tava.. Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2026. aasta programmile seifis ja akendel. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab kuni 01.06.2025. Konkursil osalemiseks palume esitada tööjärgus või valmis: – Projekti nimi– projekti ja teoste kirjeldus (2000-2500 tm)– projektiga seotud visuaalne materjal (kavandid, fotod ja/või joo Vaata lähemalt ›
0
Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor Černov oli kuni 1997. aastani semiootika osakonna esimene juhataja. Igor Černovi elutöö ja tähelend ei... Vaata lähemalt ›
0
Aasta tekstiilikunstnik 2024 loob mitmekihilisi ja tundlikke teoseid ning usub, et meis kõigis on peidus võime maailma paremaks muuta. 21. märtsil kogunes Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis loomevaldkonna esindajatest koosnev žürii, et valida välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid. Tunnustusi jagati kolmes kategoorias: Aasta tekstiilikunstnik, Aasta noor tekstiilikunstnik ja Aasta tekstiilitegu. Lisaks otsustas žürii välja anda elutööpreemia ja kaks eripreemiat. Aasta tekstiiliku Vaata lähemalt ›
3
Kunstnikud uurisid, kuidas jagada tööd võrdselt, kui on tegemist koostööga: “Arvasime, et olime leidnud ideaalse lahenduse, kuid päriselus see siiski ei toiminud. Olime kokku leppinud, et kumbki meist loob teoseid, millele teine saab oma osa juurde lisada. Selle asemel hakkas arenema hoopis teine lugu – kahemehesae kujutis ja tsitaat Marcus Maniliuselt „Töö on juba iseenesest nauding” (lad Labor est etiam ipsa voluptas) kujunesid motoks, millest otsustasime edaspidi oma näitusetööde loomisel... Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Uue Kunsti Muuseum EMLi aastanäitus „Rääkimata lood / Untold stories“avatud kuni 25. mai 2025 19. aprillil kell 14.00 toimub Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse kuraatori Jaan Elkeni ringkäik. Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks. Kollektiivsetest traumadest ja ajaloo valgetest laikudest on avalikus r Vaata lähemalt ›
0
Rebeka Žukovitsi ja Marion Selgalli näitus „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“ 14. aprillil kell 19 avatakse Tartus Jakobi galeriis Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsioon „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Näitus on avatud 19. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali Commute7 raames. Näituse publikuprogrammis on nii kunstnikuvestlus autoritega 19.04 kell 19.00 kui 16.04 kell... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi esimese aastaraamatu ilmumisest möödub tänavu 100 aastat. Aastaraamat on peegeldanud Eesti etnoloogia arengulugu ja käekäiku väga erinevatel aegadel. Tegemist on kõige kauem ilmunud eestikeelse etnoloogiaväljaandega. 16. aprillil avatakse ERMis sel puhul juubelinäitus, esitletakse aastaraamatu uut, Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole pühendatud 66. köidet ning tutvustatakse Eesti etnoloogia bibliograafiat. „ERMi aastaraamat talletab omal kombel tervet eesti rahva kujunemislugu. N Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 12. aprillist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Ivar Veermäe isikunäitus „Õhetav”, väikeses saalis kunstirühmitus VEDELIK grupinäitus „Vedeliku kiiluvees” ja monumentaalgaleriis Meiu Mündi isikunäitus „Desmurgia”. ***************************************************************************Ivar Veermäe „Õhetav“ / Suur saal / 11.04.–11.05.2025 Näitus keskendub tehnoutopistlikele ideedele, mille kohaselt oleks inimestel teoreetiliselt võimalik kogu maailma kliimasüsteemi ko Vaata lähemalt ›
0
Üle-eelmisel aastal ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas üks teos, mis kohalikus kirjasõnas on jäänud tähelepanuta, ent seda kindlasti väärib. Serge Moscovici „Jumalate loomise mehhanismi“ originaal pärineb aastast 1988 ja nõnda võib julgelt ka praegu raamatu üle arutlema asuda. Eesti keeli on siiani ilmunud nii mõnigi kena teos, mis juhatab lugejaid sotsioloogia radadele. Näiteks Enn Kääriku suurepärane õpik „Klassikaline ja nüüdisaegne sotsioloogiline teooria“ (2013). Või ka Norbert Eliase, „Mis on sotsiol Vaata lähemalt ›
8
Tallinna tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad Tiit Land ja Tarmo Soomere. Professor Tiit Land on Tallinna tehnikaülikooli rektor, Stockholmi ülikooli nõukogu liige ja Eesti rektorite nõukogu esimees. Akadeemik Tarmo Soomere on tehnikaülikooli rannikutehnika tenuuriprofessor, Eesti maaülikooli nõukogu esimees ja arenguseire keskuse nõukoja esimees. Kuni 25. aprillini tutvustavad kandidaadid end avalikel esinemistel ning kohtumistel töötajate ja tudengitega. Tehnikaülikooli senat annab oma seisukoha rektor Vaata lähemalt ›
0
Jari Järvelä romaani „Ma armastan Eva Brauni“ peategelane Johanna pole just üleliia edukas, pigem selline kuidagimoodi hakkama saaja. Tal on üks pealtnäha kasutu oskus – Johanna valdab vana Sütterlini kirja. Seda kirjaviisi kasutas ka Hitleri kallim Eva Braun, kelle päeviku mõned säilinud leheküljed on kollektsionääride hulgas hinnatud kaup. Nii asub Johanna looma uusi „Brauni vastleitud päevikuid“, et leevendada oma majanduslikku kitsikust. Tal tekib lausa hasart luua päevikutes niisugune Eva Braun,... Vaata lähemalt ›
8
Prantsuse üks stabiilsemalt viljakamaid filmirežissööre François Ozon on lavastanud 28 viimase aasta jooksul 24 täispikka mängufilmi ja veel ka paarkümmend lühifilmi. Lausa imetlusväärne, kuidas ta tõelise kameeleonina kogu aeg värvi vahetab ja žanre endalt maha ajab nagu ussinaha, et selle alt kooruks välja midagi täiesti teistsugust. Sealjuures ei mineta ta kunagi isikupärast ozonlikkust, mis kumab ühtviisi läbi tema õudusfilmidest, draamadest ja komöödiatest. Seni viimases, mullu sügisel San Sebastiáni f Vaata lähemalt ›
3
Koos aasta seni kõige soojema päeva saabumisega on festivali avapäeval, neljapäeval, Telliskivi kvartalis ja mujal Balti jaama ümbruses juba hommikupoolikust saati märgata tänavaelu kihamist: mitmel pool mängib väliruumis tavapärasest erinev muusika, päikeseprille ja moodsaid peakatteid kandvad inimesed istuvad hulgakaupa välikohvikutes või jalutavad niisama ringi, kõikjal on kuulda laias valikus võõrkeeli. Elav, jalakäijarohke, kõikjale lähemale kutsuv ja arvukaid võimalusi pakkuv tänavapilt, mis jääb ürit Vaata lähemalt ›
0
Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnękiga, poola maastikuarhitektidega büroost Toposcape, viis mind kokku USA superstaar Taylor Swift. Sõitsime nimelt abikaasaga eelmise aasta suvel Varssavisse, et tütar ja tema sõbrannad kontserdile viia. Kui see tehtud, tuli välja mõelda, kuidas aega surnuks lüüa. Guugeldamise ja tuhnimise peale jäi silma Varssavi ülestõusu park. Olen Poola pealinnas küll korduvalt käinud, kuid alati on sellega kohtumine olnud veidi suvaline. Ma ei ole õigupoolest pihta saanud, mis... Vaata lähemalt ›
0
Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. Organiseeritud on see suhteliselt suvaliselt ning umbes pooles ulatuses on riiuli sisu üldse kuskile... Vaata lähemalt ›
0
President Kersti Kaljulaid pidas Tallinn Music Week’i (TMW) konverentsil rohkete välisdelegaatide ees sütitava kõne. Ta alustas naljaga, et TMW fookusmaad on tänavu õigusega Ukraina ja Taiwan – mõistetav, sest kui Venemaa saab oma tahtmise, siis saab ka Hiina –, aga Kanada … Ainult Taani on veel puudu! Naerdi. Praegusel segaduse ajal peabki naerma, kuidas muidu. Tänavusel TMW-l käsitleti palju ebamugavaid teemasid. Kuidas saada hakkama ajal, kus kõik senised liitlassuhted ei... Vaata lähemalt ›
0
Mõne nädala eest sai teatavaks, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) leiab, et nende hooneid ei tohi pildistada ja filmida. Põhjenduseks on ikka see „muutunud julgeolekuolukord“, mille alla saab paigutada vajalikud, ent võimuliialdustest tiined piirangud ning suisa demagoogia. Nagu koroona-aastatelgi, soovitakse taas kärpida tegevust avalikus ruumis „turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks“. Antud juhul teeb olukorra naeruväärseks teatav annus naiivsust. PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luk Vaata lähemalt ›
8
Zody Burke, kes on varasemalt silma paistnud suuremõõtmeliste skulptuuride poolest (grupinäitus „Entroopia kadalipp“ EKA galeriis, 2023 ning „TASE’24“ lõputööde näitus Tallinna Kunstihoones, 2024) tõukub oma töödes tihtipeale mütoloogiast ning oma ameerika identiteedist. Ka tema hiljuti avatud isikunäitus Hobusepea galeriis pole erand, ehkki seekord on kunstnik inspiratsiooni saanud Jorge Luis Borgeselt. Kirjaniku 1947. aastal ilmunud lühijutust „Asterioni maja“ on võetud näituse pealkiri ning ka väljapanek Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Kodugeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 08:51
Viimane uuendus: 08:48.
Uudiste reiting uuendatud: 08:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)