Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Reede, 25. aprill Estonia kontserdisaalis algas õhtu heliloojate liidu 100. aastapäeva puhul välja antud raamatu „Elav. Helisev. Loov. Eesti Heliloojate Liit 100“ esitluse ja rahulikus meeleolus auhinnagalaga. Väike kohalolijate arv, mahe valgustus ja Janika Lentsiuse flöödil esitatud musträstalikke vilefraase meenutav Lepo Sumera „Vaikiv odalisk“ muutsid suure esindussaali kammerlikumaks ja hubasemaks, kui olen seda kunagi varem näinud. Näis, et esinejate ja publiku vahel piir vaat et puudub ja kohale on s Vaata lähemalt ›
0
Estonia teatriperet on tabanud valus kaotus. Igaviku lavadele on suundunud tantsija Tatjana Järvi (aastani 1987 Bassova, 1987–1997 Kilgas, 1997–2012 Järvi), kes oli aastatel 1978–2000 Estonia balletiartist ja 2000–2010 samas muusikateatri liikumisjuht. Tatjana Järvi lõpetas 1978. aastal Tallinna koreograafiakooli (Elita Erkina klass) ja 2005. aastal Tallinna ülikooli koreograafiaosakonna bakalaureuseõppe. Aastatel 1991–1993 oli Tatjana Järvi ühtlasi modernballetitrupi Nordstar solist. Ta on teinud ka liiku Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi kauaaegne töötaja ja üks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taasasutajaliikmetest, Eevi Astel, on meie hulgast lahkunud. Tema elutöö oli tihedalt seotud muuseumiga, kus ta alustas laborandina tööd juba 1963. aastal. Kokku töötas Eevi Astel ERMis üle 40 aasta nii fondide osakonna juhataja, peavarahoidja kui vanemkoguhoidjana. Käsitööliidu uue alguse ajal jagas Eevi oma põhjalikke teadmisi taastatud seltsi eelkäijast, Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsist, ning muuseumi kogudes säili Vaata lähemalt ›
0
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmits Vaata lähemalt ›
21
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on kandideerimine on avatud 16. juunini 2025. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja an Vaata lähemalt ›
0
Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse. Andrei Liimets vestleb Tõnis Arjusega Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“ Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. SANDRA HAUGAS: Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi Viimasel poolaastal on avaliku arute Vaata lähemalt ›
0
Kuni 31. maini on A-Galerii seifis kunstnik Tamara Sergijenko isikunäitus “Emaili jälg ajas”, mis tähistab tema loomingu 50. aastapäeva. Näitusel on akenemaili tehnikas loodud ehteid, disainiprojekte ning suureformaadilisi fotosid. Email on klaasjas materjal, millega on kaunistatud metallesemeid ja -kunstiteoseid läbi aegade. Juba antiiksed kreeklased oskasid metalli töödelda emailiga ning aja jooksul on meistrid välja arendanud mitmesuguseid emailimistehnikaid, millest üks hinnatumaid ja keerukamaid on pli Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. 13. mail annab talle TÜ muuseumi valges saalis ameti üle senine professor Kadri Voorand. Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, lastekirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Tema sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendam Vaata lähemalt ›
0
Ukraina kunsti festival UKUfest 2025 toob Eestisse 30 Ukraina kunstniku seninägemata tööd 9. maist kuni 30. juunini toimuv UKUfest 2025 on Eesti esimene Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival, mis toob publiku ette mitmekesise spektri Ukraina kunstnikest – sealhulgas dokumentaalfotograafidest, tänavakunstnikest, illustraatoritest ja esituskunstnikest. Eesti tunnustatud galeriid ArtDepoo, Fotografiska, Galerii Truus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus ning Temnikova & Kasela panevad seljad kokku, et tuua. Vaata lähemalt ›
0
22. aprillil lahkus kaduvikku Rakvere teatri ja Pärnu Endla näitleja Erik Ruus. Elvas sündinud, lõpetas ta 1982. aastal Viljandi kultuurikooli. Töötas aastatel 1985–1995 ja 1996–2009 Rakvere teatris ning 1995–1996 Pärnu Endlas. Alates 2009. aastast vabakutseline näitleja. Erik Ruus oli samuti hinnatud filminäitlejana: „Vaatleja“ (1988), „Ainus pühapäev“ (1991), „Tulivesi“ (1994, kõik Tallinnfilm), „Päeva lõpus“ (2009, LineFilm), „Kutsar koputab kolm korda“ (2010, Exitfilm). Aastatel 1994–2015 oli ta Eesti T Vaata lähemalt ›
0
Kui istun aprillis 2025 siin järve ääres ja vaatan naabermaja räästa all viisnurka ja selle sees kuusnurka, siis mõistan, et niisugune see elu enamasti ongi: rahulik ja turvaline, kuid alati konflikti võimalust sisaldav. Sama enesestmõistetavalt läbib Toomas Kiho luulet mitte iroonia entsüklopeedilise rumaluse (kuigi tema teadmispagasi juures poleks see kohatu ega üllatav), vaid põlgus mammona kummardajate, visioonita ja südametunnistuseta persoonide suhtes. Eriti kibedaks muudab tema suhtumise see, et säär Vaata lähemalt ›
0
Kodu peaks olema inimesele turvalisim koht. Kahjuks näitavad statistikaameti andmed, et Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes ja oma kodus. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuhi Jana Brunsi sõnul on 39% eestimaalastest kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh füüsilise jõuga ähvardamist) ja 9% seksuaalset väärkohtlemist.1 Naised on muidugi ohustatumad kui mehed, kuid ärgem unustagem ka mehi! Statistikaameti 2024. aasta uuring näitas, et ka iga kolmas Eesti mees on k Vaata lähemalt ›
0
Eesti meedias ja poliitilises kultuuris on seni domineerinud arusaam Euroopa integratsioonist kui liberaalselt meelestatud poliitikute juhitud protsessist. Tallinna tehnikaülikooli õigusinstituudi ja Tallinna ülikooli BMFi teadlaste koostöös 2021–2024 läbi viidud avaliku arvamuse, meediadiskursuse ning poliitilise- ja meediaeliidi uuring „Meediastunud EL. Europaniseerumine läbi meedias kajastatud diskursuste ja avalikkuse tajude analüüs“1 suhtumisest Euroopa Liitu ja Euroopaga seotud teemadesse kinnitas, et Vaata lähemalt ›
3
„Camera Erotica“ alustas erootiliste filmide linastussarjana eelmisel aastal Paavli Kultuurivabrikus. Nüüd on liigutud Von Krahli teatrisse ja Eesti filmimaastikule on sellega tekkinud üks uutmoodi unikaalne üritus. Kuraatorite ja korraldajate Fidelia Regina Randmäe ja Silvia Lorenziga tegin juttu „Camera Erotica“ tagamaast ja tegutsemispõhimõtteist. Millest mõte hakata tegema sellist ürituste sarja? Miks just teie ja miks just erootika? Silvia Lorenzi:Mõte sündis mitmel põhjusel. Esiteks mu enda vajaduses Vaata lähemalt ›
175
Nüüdsel ajal pole vist võimalik leida linnaloodust käsitlevat teadusartiklit, kus ei viidataks Berliini tehnikaülikooli professori Ingo Kowariku uurimistööle. Kowarik on linnaökoloogia teadusharuna Saksamaal ja mujalgi tõstnud püünele, kus keegi selle vajalikkust kahtluse alla ei sea. Ta on linnaökoloogia Berliini koolkonna üks loojaid, kogu uurimisvaldkond toetub praegu tema teadmistele ja leidudele. Peale taimede, lindude ja loomade peab ta oluliseks inimest ning kõneleb ning kirjutab alati, et linnas pea Vaata lähemalt ›
0
Pole suur liialdus öelda, et „Patuste“ tulemus kinokassas seab kaalule märksa enama kui üheainsa filmi saatuse. Kui vanamoeliste linalugude kohta on kujunenud klišeeks väide, et „selliseid filme enam ei tehta“, siis selliseid filme nagu „Patused“ enam ei tehtagi. Sajale miljonile dollarile lähenevad eelarved on juba haruldus kõige puhul, mis pole järg, eellugu ega põhine tuntud mänguasjabrändil, videomängul või koomiksil. Ühele poole jääb väike sõltumatu filmikunst, teisele poole suurte stuudiote mänguvälja Vaata lähemalt ›
0
Lapsepõlves pähe jäänud salmid püsivad tihtipeale meeles kogu elu. Millalgi kaheksakümnendatel koukisin kodusest pesukapist välja kimbu käsitsi kirjutusmasinal ümberlöödud tekste, muu hulgas järgmised read: „Issand Jumal, julge ikka / armastada Eestimaad, / meil on palju venelasi, / armasta ka neid kui saad, / oma lahke käega sa / tagasi nad juhata, / rõõmustagu nende meel: / Venemaa on alles veel!“. Autoriks on meie rahvusliku väärikuse ja vabaduse elav kehastus Hando... Vaata lähemalt ›
0
Pean üles tunnistama, et seda lugu kirjutades olen ma objektiivsusest kaugel. Alustan 2016. aasta ERSO hooaja lõppkontserdist, kuhu peibutati publikut maailma hõivatuima naisdirigendi nimega. Selsinatsel õhtul sain kirjeldamatu elamuse oma senise absoluutse mittelemmiku Anton Bruckneri neljandat sümfooniat kuulates. Toonase ettekujutuse järgi pidi mind ootama lohisev teos, kus vaskpillid püüavad üksteist üle trumbata. Otsustasin siiski end kasvatada ja selle vapralt ära kannatada. Ma ei tea siiani, kuidas v Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi poliitika vajab oma uut ideoloogilist keskteed, ehk kolmandat teed, mis ei ole praegune vasakpoolne rohe-woke-ideoloogia ega ka käremeelne parempopulism või rahvuskonservatism. Kahjuks pole põhivooluerakonnad (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja mõõdukad konservatiivid) oma ülesannete kõrgusel ning neil napib ideid, kuidas käesoleva sajandi suurte väljakutsetega (globaliseerumine, kliimamuutus, tehnoloogiline üleminek ja sotsiaalse ebavõrdsuse suur kasv) tasakaalustatult toime tulla ning nende üm Vaata lähemalt ›
0
Kjell Westö viimatine eesti keelde jõudnud romaan „Videvik 41“ algab stseeniga rongist, milles on Helsingi teatritrupp alustanud sõitu Stockholmi poole, et anda mitmel pool Rootsis külalisetendusi. Kuu on jaanuar, aasta on 1940, Nõukogude Liit on 30. novembril 1939 Soomet rünnanud, sõda on kestnud viiskümmend ööpäeva. Näitlejanna Molly, üks romaani peategelastest, vaatab rongiaknalt oma näo peegeldust, mis on kahvatu ja murelik, aga püüab siis teha südame kõvaks, et pilku mitte kõrvale... Vaata lähemalt ›
47
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 20:53
Viimane uuendus: 20:44.
Uudiste reiting uuendatud: 20:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)