Avalikkuses on viimasel ajal sagenenud lood vanemapuhkuselt naasvate töötajate ebaõiglasest kohtlemisest. Peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartner Ave Laas kirjutab Tööelu.ee-s, et probleem ei seisne niivõrd seadustes või üksikutes tööandjates, vaid laiemas juhtimispraktikas ja organisatsioonikultuuris. Vaata lähemalt ›
0
Naisjuhtide kiirendis osalejate kogemused toovad esile, kui sageli tehakse olulisi äriotsuseid tühjade argumentide pinnalt, kirjutab projekti eestvedaja Piret Potisepp. Vaata lähemalt ›
0
Grant Thorntoni uuring „Women in Business 2026“ näitab, et 92% keskmise suurusega ettevõtete juhtidest arvestab uuele töökohale kandideerides ettevõtte soolise võrdõiguslikkuse algatustega, kaks kolmandikku peab seda prioriteediks. Vaata lähemalt ›
0
Tehisaru võimekus kasvab ootamatu kiirusega ja muutunud on arusaam, keda tehnoloogia esimesena asendab, ütles AI-ekspert Priit Kallas. Kui varem peeti ohustatuks lihtsamaid ameteid, siis nüüd on löögi all ka teadmistöö. Vaata lähemalt ›
0
Peatse pidupäeva valguses meeste ja naiste palgainfot uurides näeme, et nii töötajate palgaootuste uuring kui ka reaalsed palgaarvestuse andmed näitavad sama mustrit. Vaata lähemalt ›
0
Keskmise palga kasv aeglustus 2025. aasta lõpus 4,5%ni, kuid ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul oli selle taga peamiselt maksusüsteemi muudatustega seotud erandlik detsember. Tegelikult püsis palgakasv aasta jooksul mitmes sektoris tugev ja tööturu taastumine sõltub nüüd majanduskasvu kiirenemisest. Vaata lähemalt ›
0
Töötaja küsib, kas ta peab allkirjastama töölepingu muudatuse, millega tööandja soovib kehtestada paindliku tööaja kokkuleppe ja loobuda täiskoormuse tagamisest. Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, millal on selline kokkulepe lubatud ja millised on töötaja õigused. Vaata lähemalt ›
0
Keskmine palk kasvas 2025. aasta neljandas kvartalis 4,5% ja mediaanpalk 5,5%. Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul pidurdas palgakasvu peamiselt tulumaksumäära tõus, mis pani osa inimesi oma palga väljamakseid ajaliselt ettepoole tooma. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2025. aastal 2092 euroni, mis on 5,6% rohkem kui aasta varem. Juhtivanalüütik Krista Vaikmets märkis, et kuigi palgad tõusid kõikides maakondades, oli kasv varasemate aastatega võrreldes aeglasem. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti värske palgastatistika näitab, et 2025. aastal kasvas keskmine palk Eestis 5,6%. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul vedas palgatõusu eelkõige avalik sektor ning sama trend võib jätkuda ka tänavu. Vaata lähemalt ›
0
Toidukaupade vedajad ei eita, et sektoris saab osa firmasid suure ja ebaausa konkurentsieelise, makstes töötajatele väikest ametlikku palka ning suurt kompensatsiooni ja komandeeringuraha, rääkis Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann. Vaata lähemalt ›
0
Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas. Vaata lähemalt ›
0
2026. aasta tööõiguse muudatustest üks olulisemaid puudutab paindliku tööaja kokkulepet. Tööõiguse ekspert Gaabriel Tavits selgitas, millised on uue regulatsiooni põhinõuded ja millised küsimused võivad selle rakendamisel segadust tekitada. Vaata lähemalt ›
0
Konkurss “Parim juht 2026” otsib Eesti kõige enam silma paistnud tippjuhti, kes on näidanud pikaaegseid häid äritulemusi, panustab ühiskonda laiemalt ning kelle juhtimispõhimõtted hindab kogu tema organisatsioon. Vaata lähemalt ›
0
Saksofonist ja helilooja Maria Faust ütleb, et nii kaua kui ta end mäletab, on ta alati teadnud, et on muusik. Vaata lähemalt ›
0
Ligi 30% Eesti töötajatest saab oma otseselt juhilt tänusõnu maksimaalselt kord aastas või üldse mitte, selgus MELPi tellitud uuringust. Samal ajal peab enamik töötajaid tunnustust oluliseks motivatsiooni ja emotsionaalse heaolu mõjutajaks. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida. Vaata lähemalt ›
0
Veebruari loetuimate lugude TOP-ist tõusevad tööõigusega seotud teemade kõrval esile ka ettevõtete lood: PepsiCo, Elisa, Testlio, Bolt, Melp ... Vaata üle, ega sul midagi olulist märkamata ei jäänud! Vaata lähemalt ›
0
Küberrünnak ei alga enam ammu serveriruumist, vaid inimeste postkastidest ja telefonidest. Üha sagedamini saab kriisi alguspunktiks üks vale klikk, üks kiirustades kinnitatud teade või üks järelevalveta jäänud ligipääs. Just see nihe – tehnoloogiast inimesele – on põhjus, miks küberturvalisus on liikunud IT-osakonna laualt juhatuse ja personalijuhtide töölauale. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
12.06.2026 23:15
Viimane uuendus: 23:14.
Uudiste reiting uuendatud: 23:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)