Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva timahava presidendi käest avvomärgi. A miä om Varju jaos elon ja tüün tähtsä? * * * Kuis läts’ nii, et teiti 1990. aastidõ alostusõn Võrol valla prillipoodi? Ma tüüti 1980. aastidõ lõpun ja 1990. aastidõ alostusõn riigi optigasüstemin... Vaata lähemalt ›
0
Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku kodakondsusammõtis, parhilla sis om politsei- ja piirivalvõammõt (PPA). Ammõdinimetüs om olnu inspektri ja spetsiälist, parhilla om kundõtiinjä. Küsse Pille käest, kas tä mõist arvada, kui Vaata lähemalt ›
0
Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ. * * * Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä tekk’ esi hindäle avvoraha ja säädse rõnda? Timä oll’ praktilidsõ meelega inemine jah. Tunnustust oll’ vaia, a kiäki ordenit andma es tüki, no tull’ eis tetä. Sa liigutat viiolimängoga... Vaata lähemalt ›
0
Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!» Huuldaja, kiä oll’ palatilõ jõudnu, püüdse provvat maaha rahusta. Tä ütel’: «Ajagu-i, olõ-i sul määnestki malaariat.» Asi oll’ tollõn, et huuldaja tiidse: tuul provval oll’ kommõ esihindäle tõpi... Vaata lähemalt ›
0
The post Muda Mari pajatus. Kas mi säänest talvõ tahtsõmi? appeared first on UMA Leht. Vaata lähemalt ›
0
17. radokuul seol aastal nakkas Hiina kallendri perrä pääle verevä yang-hobõsõ aasta. Meil omma sis vastla kah. Verevä hobõsõ aasta oll’ viimäte 60 aastat tagasi, tuu alas’ 21. vahtsõaastakuul 1966. Pall’ogi või olla üttemuudu, a muidogi mitte kõik, selle et päävä energiä, mis aasta sisse juhatasõ, omma erinevä. Võrrõlda iks saavat. Ma käve tuul aastal keskkooli viimätseh klassih. Peräh vahtsõ aasta koolivaheaigu olliva tuulidsõ ja külmä ilma. Tuus aos, ku... Vaata lähemalt ›
0
Egälütel, nii noorõl ku vanal, piäsi olõma õigus inemise käest hääd sõnna, nõvvo ja tukõ saia Shakespeare ütel’ jo umal aol, pia viissada aastat tagasi, et aig om jakust vallalõ. Ku vähägi lehti loet vai raadiot kullõt, saa ei inämp arvu, miä tuu võlss ja miä õigõ um. Mõni ütles õkva, et väärtüisi olõ-õi inämp ollaki, et maailmakõrd um parhilla hoobis tõistsugumanõ, ku tä viil kümmekund aastat tagasi oll’. Ma... Vaata lähemalt ›
9
Üten külän oll’ perren kats tütärd. Üts läts’ mehele ja miis vei tä liina. Tõnõ jäi kodo ja vanõmba mõtliva, et tuu tütär tulnu kah mehele panda. Sääl külän oll’ üts poolõ meelega vana rättsepp. Minti sis tütärd toolõ pakma, tütrik oll’ nõun kah. Rättsepp ütel’, et piät perrä märkmä, selle et tä oll’ noorõn iän pruuvnu üte naasõga kuun ellä, a tuust es tulõ midägi vällä. Prooviti sis küssü,... Vaata lähemalt ›
0
No kül jõudva noorõ mehepoja, mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten, pall’u tetä. Putitasõ võidusõidumassinit, toova koolist kodo nellü ja viisi, nõstva jõusaalin rauda ja ku aigu üle jääs, sis plõksva viil õdagist arvutit kah. Tarõ taadõ teivä nä jääraa, selle et vaia om har’uta nilbõ tiiga sõitmist. Võidusõidul om iks nätä, kes om sõitmist har’utanu ja kes om niisama uulitsidõ pääl triftnü ja perän kraavist vällä ukõrdanu. Minevä kuu... Vaata lähemalt ›
0
Seol nimel om Eestin 14 kandjat. Rohkõmb kandjit – 18 – om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu Vinnemaalõ viid ja tagasi tuud nimi. Nimekujul Seliksaar om parla kandjit alla kuvvõ. A tulõ vällä, et täämbädse ao Siliksaarõ olli Eesti aigu perekirjun ka nimekujuga Seliksaar. Näilidselt vanan kiräviien kirutõdul nimel Silliksaar om kandjit 11. Nime algnõ tegünemise motiiv om teedä, a edesi kujunõmisõ lugu iks hämmär. Nimi tulõ Urvastõ... Vaata lähemalt ›
3
«Võih, ku külm, a mõtlõ, kui illus,» kuulõt ütelt ja tõsõlt puult, ku rahvas kokku trehväs juttu ajama. Säänest talvõ, ku kraadiklaas jo enämb ku kuu aigu nullist allapoolõ näütäs ja mõnõl üül õks peris kõva külm, ei olõ aastõid ollu. Ja lumi om maal! Kütmisega ja lämmä tarõn hoitmisega om hädä, aga vähämbält maainemise ei unõta tuu jandi ja hoolõ kõrval tähele panda, ku armõdu illus om härmän mõts,... Vaata lähemalt ›
0
Kuimuudu käävä maal ütidse tegemise ja miä om ao joosul küläelon muutunu, tuud tiid häste teküs Vahtsõliina kihlkunna Loosi külä külävanõmb Tomsoni Viive. Om külm talvõhummok, kraadiklaas näütäs katõkümnest allapoolõ. Viis minotit inne kokkolepütüt aigu om Viive uma autoga Loosi mõisa man platsin. Ku varra tä tull’, es küsü. Astumi seldsisaali. Taa om saalikõnõ mõisa küle päält sisse minnä, kon Vinne aigu kinno näüdäti. Täämbä omma saalin lavva ja tooli... Vaata lähemalt ›
0
Mõnõ nädäli iist täüskuu aigu näi und, et üts sõbõr kõlist’ mullõ ja oll’ pahanu, et olõ lubanu tälle mitu kõrda küllä minnä, a ei olõ lännü. Küsse viil, kas mukka um kõik häste. Uni läts’ är ja es tulõ mitu tunni tagasi. Hummogu kõlisti sõbralõ, tull’ vällä, et tuusama aig oll’ täl olnu tervüsehädä ja tä oll’ käünü üüse EMOn. Õnnõs es olõ hädä suur ja tä lasti kodo.... Vaata lähemalt ›
0
27. vahtsõaastakuu pääväst pidä võro keele iistkõnõlõja ammõtit Kuuba Rainer. Periselt om Rainer võro keele iist saisnu kõik 15 aastat, ku tä oll’ Võro instituudi direktri, ja no jakkas keele iist saismist võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogon. Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ, kiä om iinkujos avaligun võro keele pruukmisõn. Iistkõnõlõja tunnismärgi omma ilmatugi (sau), kõnnõtoro (ruupor) ja kaalaraha. UL Võro keele iistkõnõlõja Kuuba Rainer. Toomõ Triinu pilt Vaata lähemalt ›
0
Suurõ sõa viimäne päiv Berliinin. Säksa vanaherrä lösütäs diivani pääl ja lugõ lehte, ku äkki (säksa keeli plötzlich) om Vinne tank üten sainaga tarõn! Tankist tege luugi vallalõ ja küüsüs vanaherrä käest: «Kost ma Wilhelm strassõlõ päse?» «Käänä no tast kummipuu mant kurrakätt! Jõnks edesi olõdõ Kaiserdammõni pääl. Tuu om pikk strassõ, puul kilumeetrit sõitu, sis käänät häädkätt ja tsipa ao peräst jälkina samatõ. Jõnksukõnõ kurrakätt ja joba Wilhelm strassõ... Vaata lähemalt ›
0
Minevä nädäli kuulutõdi vällä timahavadsõ riigi tiidüspreemjide saaja. Luudustiidüse aastagapreemiä sai Tarto ülikooli ilmatiidläisi punt töie tsükli «Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine» iist. Tollõn tiidläisi pundin om kats võrokõist kah: Posti Piia ja Rahu Jorma. Seo nädäli Vikerraadio võrokeelitsen saatõn kõnõlõs Tarto ülikooli kliimatiidüisi prohvesri, atmosfäärifüüsik Posti Piia lähkümbält tuust tiidüstüüst ja veidükese ka parhillatsõst talvõilmast. Saatit «Vahtsõmbat V Vaata lähemalt ›
0
Mõni aastak tagasi peeti Urvastõn Heibergi Marie avvustamisõ päivä ja ma küsse Contra käest, kuis sinnä saasi. Tä ütel’, et Vanemuisõ platsi päält lätt eräle buss ja ku ma taha, sõs tä lask mu är uuta, ku jõvva bussiga Tartuhe. A sis piät ma kipõlt juuskma. Ütel’ viil, et minnu iks oodõtas är. Hüpsi bussi päält maaha ja võlvi ala takso mano. Roolin oll’ illus noorik. Kostsõ sõs, kohe vaia,... Vaata lähemalt ›
0
«Häste, lõpõtami är ja läämi tüüd tegemä,» ütli sõbralõ pikembäs vinnünü jutuajamisõ lõpõtusõs. Ja oh imeht, sõbõr, kinka olõmi peris hulga mol’otamisõst märgotanu ja varrampa õks löüdnü, et tulõ aig maaha võtta, es vaidlõgi seokõrd vasta. Lätsimi mõlõmba ummi töie mano. Olõ iks märgotanu, et inne mol’otama nakkamist tulõ kõik tüü är tetä. Samal aol om peris selge, et kõkkõ tüüd jõvva-i kiäki ilmangi valmis. Küsümüs om selgide ja jõvvu... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Pall’o om juttu tuust, et latsil ei piässigi nutitelehvoni olõma. Et nä tsurkva uma aju är, ku kavva vahtva. Ja mänge mängen nuu tegeläse kõik aig liikva edesi-tagasi ja silmä väsüse noid takan aiõn är. Nutitelehvon om mi tõnõ elo, tuud vahitas tunnõ kaupa. Hää viil, et latsõ piät koolin käümä ja tunnin vast ei lubata telehvoni vahti, muido es jäässigi midägi miilde, midä oppaja oppas. A koton pääle kuuli... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.06.2026 11:24
Viimane uuendus: 11:18.
Uudiste reiting uuendatud: 11:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)