Alanud on 2024. aasta keeleteo rahvahääletus. Hääletada saab veebilehel hm.ee/keeletegu2024 kuni 19. veebruari 2025 keskööni. Aasta keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 7. veebruaril kell 17.00 avab interdistsiplinaarne kunstnik Paul Beaudoin Vabaduse galeriis isikunäituse „kellega ma räägin, kui sind pole siin“. Näitus juurdleb vaikseid, kuid sügavaid dialooge iseendaga. Kunstnik uurib oma maalide seeria kaudu teadliku ja alateadliku meele, vaimse ja ilmaliku sisemist vahendatust. Mitmed teosed on valminud kunstniku residentuuri ajal Alice Boneri instituudis Varanasis, Indias. Näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis saab alates 7. veebruarist vaadata rahvusvahelist grupinäitust „Nad hakkasid kõnelema“, kus Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming kohtub Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. Väljapanek jätkab Kumu kaasaegse kunsti galerii keskkonnateemaliste näituste suunda, mille avas 2023. aastal näitus „Kunst antropotseeni ajastul“. Kutsetega avaürituse kuupäev 6. […] Vaata lähemalt ›
0
2. veebruaril anti Estonia kontserdisaalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2024. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Lisaks kuulutati galal välja Eesti Kultuurkapitali sajanda juubeli tähistamiseks korraldatud esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“ võitjad. “100 aastane Kultuurkapital on osutunud üheks pidevalt tulevikku vaatavaks Eesti kultuuri edulooks ning meie kultuurilise […] Vaata lähemalt ›
0
2. veebruaril antakse Estonia kontserdisaalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2024. aasta valdkondlikud peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalide aastapreemiad. Lisaks kuulutatakse galal välja Kultuurkapitali sajanda juubeli tähistamiseks korraldatud esseevõistluse „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“ võitjad. Pidulikku aastapreemiate üleandmist Estonia kontserdisaalis juhivad Draamateatri näitlejad Emili Rohumaa ja Richard Ester, ga Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. jaanuaril 2025 toimunud valimistel osales kaheksakümmend viis valimiskogu liiget. Hilkka Hiiop valiti EKA rektoriks esimeses hääletusvoorus. Otsuse langetanud valimiskogu koosnes EKA nõukogu ja senati liikmetest, korralistest professoritest, osakonna juhtidest, üliõpilasesinduse liikmetest ja kunstiavalikkuse esindajatest. Rektori valimiskomisjoni esimees Jüri Kermik sõnas: “Uus EKA rektor on kunstiakadeemiat süvitsi tundev isik. Kollektiivina ootame põnevusega, kuidas uus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kultuurkapital on maailmas analoogita leiutis, mille sünnist saab 5. veebruaril sada aastat. Pool senisest elutegevusest (1940–1994) on küll möödunud koomas, aga seda suuremad on olnud ärkvelolu jäljed. Sirp uuris kultuurkapitali juhatajalt Margus Allikmaalt, millises seisus ja milliste lootustega läheb asutus vastu teisele sajandile. Kuidas juubilari käsi käib? Objektiivseid asjaolusid arvesse võttes on tervis hea. […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruar on kultuuris vingumisevaba kuu. Eriti tänavu, kui värskelt on alanud eestikeelse raamatu juubeliaasta pidulik tähistamine ning kultuurkapital saab sajandivanuseks. Tavakohaselt antakse veebruaris välja ka riigi ja kultuurkapitali aasta- ja elutööpreemiad, kiidetakse ja tänatakse. Ei ole sünnis selle õitsengu sekka viriseda väikese palga või raskete töötingimuste üle, kuigi pole kindlaid märke, et olukord, mille pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta lõpus sai jälle tutvuda igat masti kokkuvõtete ja soovituslike nimekirjadega teatri, kirjanduse, filmi, muusika jm vallas. Lihtsustatult, nn eksperdid jagavad oma arvamust tähelepanu väärivatest fenomenidest ja artefaktidest kohalikul kultuuriväljal. Vot ei teagi, kas asi on minus, aga teatrit puudutavate muljete lugemine ajas kulmu kipra küll ja seda kohe mitmel korral. Nimelt tuleb välja, et […] Vaata lähemalt ›
0
Donald Trump ei raisanud ametisseastumise päeval aega. Lisaks korraldusele anda Kapitooliumi ründamises süüdimõistetutele armu, taganeda Pariisi kliimakokkuleppest ja nimetada ümber Mehhiko laht jõudis ta ette võtta ka arhitektuuri. Nimelt allkirjastas ta kava, mille eesmärk on edendada ja tutvustada riigihoonete ilusat arhitektuuri. 60 päeva jooksul peavad ametnikud tegema ettepanekuid, kuidas luua esinduslikke riigihooneid, selliseid, mille arhitektuur […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi veebis on aastast aastasse üks menukamaid artikleid „Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?“, mis ilmus sel puhul, et õ-tähe kasutuselevõtust sai 200 aastat (16. IX 2016). Artikli autor Valve-Liivi Kingisepp on eesti kirjakeele ajaloo parimaid tundjaid: ta on kirjutanud vanade tekstide sõnavarast hulga ülevaateid ja koostanud sõnastikke, juhtinud Tartu ülikoolis eesti vana kirjakeele korpuse rajamist jm. […] Vaata lähemalt ›
0
Vaba Lava „Ühiskondlikult kahjulik element“, idee autor Siret Tuula, lavastaja Helen Rekkor, dramaturgid Helen Rekkor, Siret Tuula ja Kristiina Jalasto-Kallas, kunstnik Jaanika Jüris, helikujundaja Laura Sinimäe, valguskunstnik Deniss Bretško, videokunstnik Piret Parrest. Mängivad Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula. Esietendus 14. XI 2024 Vaba Lava Narva teatrikeskuses. Selle artikli avaldamise ajal käib […] Vaata lähemalt ›
80
Eesti Muusikateaduse Selts (EMTS) valis 2024. aasta novembris uue juhatuse, mille etteotsa asus Eesti muusika- ja teatriakadeemia teadur ja teaduseetika nõustaja Marju Raju, kelle uurimisvaldkond on kognitiivne muusikapsühholoogia. Uue juhatuse esimestel tegevuskuudel on näha olnud vilgast askeldamist. Uurisin, mis on Eesti muusikateaduses praegu aktuaalne ja millise suuna selts plaanib võtta. Muusikateaduse olemus on viimastel aastatel […] Vaata lähemalt ›
21
Pärnu nüüdismuusika päevad (PNP) „Sürrealism ja muusika 2“ 18. – 26. I. Sürrealism kui kunsti- ja kirjandusvool tähistas möödunud aastal 100. aastapäeva. Toonased sürrealistid eesotsas Andre Bretoniga (1896–1966) ei pidanud sürrealismi kunstistiiliks, vaid mõtlemisviisiks, ka elufilosoofiaks. Sürrealistlik looming on olnud isiksusekeskne, inspireeritud kunstniku unenägudest, hallutsinatsioonidest, patoloogilistest seisunditest jms. Nende kujutluspiltide, fragmentaarsete mõttekatkete paberile panekuks kasuta Vaata lähemalt ›
3
Majandusteadlane Herman Daly kirjutas 1972. aastal: „Lõputu kasv suletud süsteemis on võimatu.“ Kuigi selle tõsiasja on teadus omaks võtnud, eiratakse seda nii ühiskonna kui majanduse juhtimises. Osalt ka põhjusega: kapitalism – majanduskord, kus enamik varadest on korporatsioonide hallatud1 – vajab kollapsi vältimiseks majanduskasvu kui eluvett. Muidu väheneks investeeritavate varade arv, raha jääks arvetele seisma, aktsiaturud […] Vaata lähemalt ›
29
Nüüdseks üle kahekümne aasta tagasi ilmus esimest korda eesti keeles Hiina sõjandusklassiku Sun Zi teos „Sõja seadused“. Kuigi tegemist oli igati olulise sündmusega, siis kahjuks ajaleheveergudel ilmusid teose kohta ainult üksikud lühikesed arvustused. 2001. aasta 16. novembril ilmus Eesti Päevalehes Linnart Mälli1 lühike ülevaade ja 2002. aasta 25. jaanuaril Sirbis Jaan Kaplinski veidi põhjalikum arvustus2. […] Vaata lähemalt ›
54
Selleks et haridus areneks, peame rääkima nii haridust ümbritsevast kui ka sellest, mis toimub selle sees. Keeruka nähtuse mõistmiseks ja kujutamiseks võtame appi haridusruumi metafoori. Mis on ruum? Eesti keele instituudi määratluse järgi võib ruumi pidada „kohaks, alaks või avaraks pinnaks, mis on vaba või piisav, et miski või keegi sinna mahuks“. Näiteks võime küsida, […] Vaata lähemalt ›
24
Üks tont käib ringi mööda Eestimaad – see on hiiglaslikke tuugeneid püstitav tont. Sõnades soovib ta päästa meie planeeti, ent tegudes on valmis utoopilise eesmärgi nimel ohverdama eesti rahva heaolu. Kui kainelt kalkuleerival tondil jagub näiliseltki hoolivust kotkaste, must-toonekure ja kassikaku vastu, siis kohalikust rahvast pole tal sooja ega külma: inimene teatavasti Natura liikide hulka […] Vaata lähemalt ›
2,369
Mängufilm „Aurora“ (Kuukulgur Film, Eesti 2025, 110 min), režissöörid-stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaator Heiko Sikka, helilooja Sten Šeripov, produtsent Madis Tüür. Osades Maarja Johanna Mägi, Ott Kartau, Jörgen Liik, Indrek Taalmaa, Rea Lest, Kersti Heinloo, Karin Rask, Simeoni Sundja, Margus Jaanovits jt. Paar nädalat kinodes jooksnud mängufilmi „Aurora“ võib vabalt kaasata ülikooli ainetesse, kus […] Vaata lähemalt ›
38
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 05:10
Viimane uuendus: 05:02.
Uudiste reiting uuendatud: 05:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)