5 koht 0 värske
Euroopa kardab sisserännet rohkem kui allakäiku, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Äripäev
Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind reedel neljapäevaga võrreldes 15,6 protsenti 76,47 eurole megavatt-tunnist. Vaata lähemalt ›
0 värske
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0 värske
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0 värske
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0 värske
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0 värske
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viimastel aastatel on Euroopas üha teravamalt esile kerkinud küsimus riikliku digitaalse jälgimise piiridest. Üheks keskseks vaidlusteemaks on Iisraeli ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus, mis suudab kasutaja teadmata telefoni täielikult üle võtta. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Poolas, on tehnoloogia väärkasutamine viinud poliitiliste skandaalideni, kuid eksperdid hoiatavad ka laiemate julgeolekuriskide eest: kas riigid suudavad kaitsta andmeid, mis […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0 värske
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Lätis Bikernieki rajal 2026. aasta teiseks etapiks Baltikumi parimad driftisõitjad, nende seas ka 19-aastane Siim Oskar Hääl, kelle jaoks oli antud võistlus väga olulise tähendusega. Nädalavahetus algas Häälel Viljandi lähedal Raassilla rajal testimisega, sest viimasel võistlusel Soomes sai auto korralikult kannatada. Siim Oskar Hääl: “Meil jäi vaid neli päeva, et Soomes tehnilise ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0 värske
Uuringus leiti, et ei jõutreening ega raskusvesti kasutamine ei suutnud ära hoida kaalulangusega seotud puusaluu hõrenemist 65+ vanuses inimestel, küll aga ilmnesid muud positiivsed muutused. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidagi on nii olnud, et ühel ajaperioodil jään kirglikumalt käima ühes kindlas teatris. See ei tähenda, et teistes ei käiks, ent see üks teater tõmbab – ja üha rohkem – vaatama iga lavastust, kujundama tervikpilti. Nõnda oli see mingil ajal Rakvere teatriga, on olnud mitmel korral Endlaga ning 1990. aastate keskpaigas muidugi Tallinna Linnateatriga. Paar aastat tagasi viis tööelu mu mõneks ajaks Viljandi lähistele. Kodu mul seal polnud, sõpru samuti... Vaata lähemalt ›
0 värske
Vahetult enne Nobeli auhindade jagamise hooaega armastatakse meie ajakirjanduses arutleda, mitu korda on kirjandusauhinnale esitatud Jaan Krossi või Jaan Kaplinskit ja mis olid ikka need mõjutegurid, miks nad sellest ilma jäid. Vähem teatakse seda, et Nobeli keemia ja füsioloogia- või meditsiiniauhinnale on korduvalt esitatud üht eesti päritolu teadlast, peptiidiuurijat Viktor Mutti, kelle viljakam tegevus möödus Rootsis. Viktor Mutt (29. XII 1923 – 9. IX 1998) oli biokeemik ja arstiteadlane, kelle... Vaata lähemalt ›
0 värske
Enam Sa minult vist küll kirju ei oota. Aga mine sa neid taevaseid asju tea. Kirjutan Sulle siiski. Tunnen, et pean. Käisime tütre ja tütretütrega Pärnu Endlas vaatamas kogu pere muusikalist muinaslugu „Nösperi Nönni Natuke“. Sind ei ole enam 19 aastat, aga Su muinasjutust on Kristiina Jalasto-Kallas ja Tiina Mälberg teinud lavastuse. Sa ei usuks oma silmi ja kõrvu! Mäletan väga hästi, kui rääkisid oma raamatute kirjastamisest: kui kaua see... Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestis räägitakse sündimusest tavaliselt toetuste ja perepoliitika kaudu, kuid üks oluline tegur jääb sageli tähelepanuta: ruum, milles inimesed elavad. Ruum ei tähenda ainult seinu ja katust, vaid kogu elukeskkonda: kui palju on kodus privaatsust, vaikust ja liikumisruumi, kas lastel on võimalik turvaliselt õues mängida, kas elada saab pideva müra, ülerahvastatuse ja ruumipuuduseta. Elukeskkond mõjutab otseselt stressitaset, suhte kvaliteeti, vaimset heaolu ning lõpuks ka valmisolekut lapsi saada ja neid k Vaata lähemalt ›
0 värske
Mikkeli muuseumis näidatakse arheoloog Heikki Pautsi keraamikakogu, mis keskendub XVII – XIX sajandil valminud Delfti linna ikoonilisele sinisemustrilisele fajansstoodangule. Need pole lihtsalt kauni mustriga taldrikud ja muud tarbeesemed, vaid tunnistavad kolmesaja aasta jooksul vormunud ihadehorisondi avardumist, kolonialistlikke võimuvahekordi ja esteetilisi arenguid. See on ühe väikese tähtsusetu linna tõus ja langus, muutudes pelgalt kohanimest ajastu sümboliks. Samal ajal on see taas üks näitus, mida Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti Sinfonietta alustas maikuu teist poolt sarja „Concerto grosso“ teise kontserdiga. Õigupoolest sai kontserdisari tõuke eesti muusikaloo märgilisest sündmusest 1977. aasta septembris, kui esiettekandena kõlas Arvo Pärdi „Tabula rasa“ ja Eesti esiettekandena Alfred Schnittke concerto grosso nr 1. Sarja kulminatiivse lõppkontserdini tuleva aasta septembris on veel küllalt aega, aga sel korral tõmmati lõpumärgid jooksvale hooajale, seda valdavalt kaaluka nostalgia ja mureliku heakõla võtmes. Kava seisis ko Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavust kirjandusfestivali „HeadRead“ väisab viljakas saksa kirjanik Ewald Arenz (snd 1965), kel on ilmunud kaksteist romaani ja kümmekond novellikogu. Eesti keelde on tõlgitud tema kõige menukamad romaanid „Suur suvi“ (2021, ee 2023) ja „Armastus halbadel aegadel“ (2023, ee 2025), mis on just sel aegadeülese ajaviitekirjanduse lemmikteemal: armastus. Mõlemad on ilmunud Varraku kirjastuses, tõlkijaks Piret Pääsuke. Esimene on klassikaline Bildungsroman, kus noormees elab läbi pöördelist suve esimese armast Vaata lähemalt ›
0 värske
Äripäev
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturu näitajad paranesid, kuid eelnevale kvartalile jäid alla. Vaata lähemalt ›
0
Eesti elektrirataste tootja Ampler Bikes teatas, et on esitanud Harju maakohtule pankrotiavalduse. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna kikilipsukuju kui linnaarengut pidurdav tegur on otsitud põhjus, pigem see kuju pakub eripäraseid ja põnevaid võimalusi, osutab Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates “Müüt või tõde?“. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on tööturu olukord võrreldes eelmise aastaga paranenud. Vaata lähemalt ›
0
Air Baltic muutis hiljuti oma suvist lennugraafikut, mis tähendab, et vähese nõudlusega lennud tühistati. Need aga ei peegelda Air Balticu rahalist seisu. Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjanik Karmen Lauri artiklis räägivad reformierakondlased, et parteis on rahuolematus peaministri ja erakonna juhi Kristen Michali suhtes. Reiting on madal ning osa poliitikuid ootab Michalilt muutusi. Vaata lähemalt ›
0
Kapiteli tegevjuhi Taavi Ojala sõnul kipuvad juhid keskenduma kas kasumile või inimestele, kuid tegelikult püsib ettevõte kolmel sambal – töötajad, kliendid ja finantstulemused. “Üks ilma teiseta ei toimi,” rõhutas ta Pärnu Juhtimiskonverentsil. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Investor
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.05.2026 07:31
Viimane uuendus: 07:26.
Uudiste reiting uuendatud: 07:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
